Mõte oli üks, aga teieni jõudis midagi hoopis muud 🤭

Hei hopsti mu armsad lugejad😍

Viimasest postitusest on jälle pea kaks kuud möödas. See tempo, millega see aeg möödunud on meeletu. Päevad ja nädalad on möödunud lausa linnu lennult ja pole aja möödumisest arugi saanud tegelikult.

Liigume edasi tänase postituse juurde. Pikalt sellele mõelnud, et kuna ma nende raamatute postitustega olen viimasel ajal hätta jäänud siis hakkaks kirjutama ka teiste sisudega postitusi. Üks hea võimalus on selleks jagada teiega enda loengu kokkuvõtteid. Nimelt siis koolis toimuvad meil umbes kaks korda kuus inspiratsiooni loengud ja loengutest tuleb kokkuvõtteid kirjutada, mis on üks osa kooli lõpetamisest lõpuks. Täna ongi teie ees minu selle õppeaasta ilmselt viimane loengu kokkuvõtte. 

Loengut käis andmas näitleja ja kaitseliitlane Raivo E. Tamm. Loengu kirjeldamiseks pole jällegi sõnu. Tegu oli samal hetkel nii igava, humoorika kui ka täiesti põneva loenguga. See kordki oli palju mõtteid, mida endaga kaasa võta ning ka uusi teadmisi mida meeles hoida edaspidi. 

Esimene mõtte on kahest mõttest kokku pandud, mis omavahel hästi kokku sobisid ning üksteist täiendavad. “Ma tahtsin olla igal pool ja igal ajal, sest ma tahtsin hästi palju näha, aga mitte saavutada.” ¾ mõttega ma samastun, sest ka mina tahan olla koguaeg igal pool ja igal ajal ning tänu sellele ka näha hästi palju kuid mõtte lõpp, sest ma siiski soovin selle kõige kõrvalt, millega ma tegelen ka saavutusi koguda lisaks. 

Teine mõtte, mis loengust kõlama jäi on fakt/teadmine, mida ma poleks osanud ealeski oodata, et see võib tulla sellest loengust. “Teater on vägivaldne abielu.” Minu mõte üle üldiselt on neid loengu kokkuvõtteid kirjutades, et lisaks neile teadmistele, mida ma saan eluga kuidagi seostada on tuua siia sisse ka selliseid mõtteid, mis avardavad rohkem pigem silmaringi, kui on eluks kasulikud. Selleks on ka tegelikult väga hea põhjus, sest mida suurem on minu silmaring seda paremini oskan ma erinevates olukordades käituda. Selle pärast tõin ma ka sisse selle mõtte Raivo loengust. 

Kolmandaks mõtteks kirjutasin ma kokku lause tervest loengust, mida ma tavaliselt ei tee, sest võtan enam-vähem alati konkreetse lause, mis on loengus välja öeldud. Selleks kolmandaks mõtteks, mis minu jaoks võtab kuidagi kogu loengu kokku. “Elus ei tea sa kunagi ette, mis ta sulle toob. On halvemaid ja paremaid päevi, aga loevad kogemused, mis sa saad, sest hetked on kordumatud.” Ilmselget polnud see mõte, mida Raivo tuli meile edasi andma, aga täpselt see mõte võtab selle loengu minu jaoks kokku ja mis aitab enda jaoks meelde tuleta, et hetked ja kogemused on hindamatu väärtusega. 

Tõesti see on siiani vist mu lemmik loeng, sest see kui vabalt ja avatult Raivo rääkis jääb meelde. See kuidas ta tõi näiteid oma enda elust ning ei rääkinud ainult õnnestumistest vaid ka sellest, et tema elus on ka n.-ö ebaõnnestumisi olnud. Samuti tegi ta loengu jooksul mõne nalja. Loengust on möödas juba kaks nädalat, aga ikka olen kogu loengust sõnatu. 

Nüüdseks, aga loengust juba kuu aega möödas ja need mõtted kumisevad endiselt aegajalt peas.

Mis te arvate seda laadi postitustest? Peaksin neid veel tegema või jääma ikkagi ainult raamatutega seonduva sisu juurde?

See on minu poolt tänaseks kõik. Ootan endiselt teie mõtteid, soovitusi ning ettepanekuid kommentaaridesse või instagrami/facebooki sõnumitesse Viki Book. Seniks, aga püsige terved, lugege raamatuid ning minge õue neid mõnusalt soojasid ilmasid nautima.💖

Järgmise postituseni

-Ikka teie Viki 💜